Eesti pandipakendisüsteem on viieteistkümne tegutsemisaasta jooksul kogunud ja ringlusse suunanud üle 4,2 miljardi ühe- ja korduskasutuspakendi. Üheksa müüdud pandipakendist kümnest jõuab taaskasutusse - see tähendab, et Eesti täidab juba praegu neid pakendite tagastusmäärasid, mille poole ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid alles selle kümnendi lõpuks püüdlevad.

Materjaliti on vahe märgatav

Koondnumber peidab enda taha üsna erinevad materjalid. Metallpakendist taaskasutati 95 protsenti, plastpakendist 90 ja klaasist 86 protsenti. Ligikaudu 90 protsenti Eestis müüdud ühekordsetest plastjoogipudelitest koguneb süsteemi kaudu kokku. Klaas jääb teistest maha samal põhjusel kõikjal mujal maailmas: see on raske, odav ja selle vedu ning ümbersulatamine maksab rohkem kui materjal ise väärt on.

Väikesed pudelid on endiselt nõrk koht

Kõige madalam tagastusmäär on väikestel plastpudelitel. Vahe suurte ja väikeste vahel on olnud märkimisväärne - suured pudelid on tagastatud tunduvalt usinamalt kui väikesed. Põhjus on argine: suur pudel joodakse kodus tühjaks ja läheb kotti teiste pandipakendite juurde, väike pudel juuakse tühjaks teel ja jõuab lähima prügikastini. Just seal peitub see viimane kümnendik, mida ükski süsteem lihtsalt kätte ei saa.

Allikad

Eesti Pandipakend
Pandipakendiringluse laiendamise plaanid - Kliimaministeerium